Kevadfestival

Kevadfestival on Hiina rahva ja ülemaailmse hiina kogukonna jaoks üks olulisemaid traditsioonilisi festivale. Siin on üksikasjalik ülevaade kevadfestivalist:

I. Ajalooline päritolu ja evolutsioon

• Kevadpüha sai alguse iidsest kombest aasta alguses palvetada hea saagi eest. See on festival, mis ühendab endas vana kõrvaldamise ja uue tervitamise, esivanemate kummardamise, õnne ja kurja vältimise palvetamise, perekonna kokkutulekute, pidustuste, meelelahutuse ja einestamise elemente.
• Ajaloolise arengu ja evolutsiooni käigus muutus uue aasta kuupäev dünastiate ja kalendrite muutuste tõttu. Kuid keiser Wu Taichu perioodi (104 eKr) valitsemisaja esimesel aastal koostasid astronoomid "Taichu kalendri", määrates aasta alguseks esimese kuukuu esimese päeva. Sellest ajast alates on enam kui kaks tuhat aastat, hoolimata mõne keisri katsest kalendrit ja aasta algust muuta, üldiselt kasutatud päikesekalendrit.
• Ida-Hani dünastia ajal olid aasta alguses kirjalikud ülestähendused ohverdamise kohta. Wei ja Jini dünastiate ajal ilmusid kirjalikud ülestähendused kombest vana-aastaõhtul hilja üleval olla. Alates Tangi ja Songi dünastiatest kuni Mingi ja Qingi dünastiateni muutusid kevadpühade kombed järk-järgult rikkamaks. Näiteks Tangi dünastia ajal ilmusid "uue aasta õnnitluskaardid" ja Songi dünastia ajal hakati kasutama ilutulestikuga täidetud pabertorusid ja kanepivarsi, et valmistada "tuleriste nööre" (st paugutitest). Mingi dünastia ajal oli juba levinud köögijumala vastuvõtmine, uksejumalate postitamine, vana-aastaõhtul hilja ööbimine ja laternafestivalide nautimine esimese kuu kuu viieteistkümnendal päeval. Qingi dünastia ajal olid keiserliku õukonna pidustused uueks aastaks erakordselt luksuslikud ning keisril oli kombeks kirjutada "Fu" tegelasi ja esitleda neid oma ametnikele.
• Pärast Hiina Vabariigi asutamist otsustati "põllumajandusliku kalendri järgimiseks ja statistika hõlbustamiseks" kasutada Gregoriuse kalendrit ning Gregoriuse kalendri 1. jaanuar määrati "uusaastapäevaks". Alates 1914. aastast nimetati traditsiooniline uusaastapäev ametlikult ümber kevadfestivaliks.

II. Festivali tähtsus

• Ajaloo ja traditsioonide jätkamine: Kevadfestival tähistab uue aasta algust ja inimesed tähistavad seda, et mälestada ajalugu ning pärida ja edendada Hiina rahva suurepärast traditsioonilist kultuuri.
• Perekondade kokkutulek ja soojus: Kevadfestival on perekondade kokkutulekute jaoks aastaringselt kõige olulisem aeg. Sõltumata sellest, kus nad asuvad, annavad inimesed endast parima, et naasta koju ja veeta puhkus koos perega. See taasühinemise õhkkond süvendab pereliikmete vahelist sidet ning suurendab nende identiteedi- ja perekonda kuulumise tunnet.
• Õnnistused ja uued lootused: Vanaga hüvasti jätmise ja uue sissejuhatamise puhul tuuakse läbi erinevaid ohverdusi ja õnnistustegevusi, palvetades uuel aastal rahu, tervise ja sujuvuse eest. Kevadfestival on ühtlasi uus algus, tuues inimestesse piiramatud võimalused ja lootust.
• Kultuurivahetus ja levitamine: globaliseerumise arenguga on kevadfestivalist saanud mitte ainult Hiina festival, vaid ka ülemaailmne kultuurinähtus. Igal aastal toimuva kevadfestivali ajal korraldatakse üle maailma erinevaid pidustusi, mis tutvustavad Hiina kultuuri võlu ning edendavad kultuurivahetust ja integratsiooni Hiina ja välisriikide vahel.
• Majanduslik õitseng ja edendamine: Igal aastal kevadfestivali ajal suureneb inimeste tarbimisnõudlus märkimisväärselt, mis soodustab erinevate tööstusharude õitsengut ja arengut ning moodustab ainulaadse "kevadfestivali majanduse".

III. Festivali kombed

• Ohvrite toomine köögijumalale: tuntud ka kui "Väike uusaasta", see toimub 12. kuu kuu 23. või 24. päeval. Inimesed panevad Köögijumala portree ette komme, selget vett, ube ja muid ohverdusi ning sulatavad guandongi kommid ja kannavad seda Köögijumala suhu, lootes, et ta räägib hästi, kui taevas Nefriitkeisrile aru annab ja õnnistab pere rahuga.
• Tolmu pühkimine: Vanasõna ütleb: "12. kuu kuu 24. päeval pühkige maja ära." Pered koristavad oma ümbrust, pesevad riistu ning lammutavad ja pesevad voodipesu, kardinaid jms, sümboliseerides "vana eemaldamist ja uue sissetoomist" ning ebaõnne ja vaesuse pühimist.
• Uusaastakaupade ettevalmistamine: Alates 12. kuu 25. kuupäevast ostavad inimesed erinevaid uueks aastaks vajalikke esemeid, et valmistuda kevadfestivali ajal dieediks, meelelahutuseks ja kaunistuseks.
• Kevadfestivali paaride ja uksejumalate postitamine: inimesed valivad hoolikalt punaseid kevadfestivali kupleid, mida oma ustele kleepida, lisades festivalile pidulikku atmosfääri. Samal ajal kleebitakse peaväravale kaks uksejumalat, nagu Shen Tu ja Yu Lei, Qin Shubao ja Yu Chigong, et peletada kurje vaime ning tuua rahu ja turvalisust aasta läbi.
• Vana-aasta õhtusöök: tuntud ka kui kokkutuleku õhtusöök, see on õhtusöök Kuu järgi aastavahetusel. Kogu pere koguneb rikkalikule õhtusöögile, mis sümboliseerib taaskohtumist, õnne ja häid ootusi tulevaks aastaks.
• Vana-aastaõhtu hilja üleval olemine: aastavahetuse õhtul koguneb kogu pere, et öö läbi üleval olla, oodates hetke, mil vanaga hüvasti jätta ja uut sisse juhatada, sümboliseerides kõigi kurjade vaimude eemale peletamist. haigused ja head ja edukat uut aastat oodates.
• Uusaasta raha kinkimine: Vanemad annavad raha noorematele põlvkondadele, mis väidetavalt suudab kurje vaime välja ajada ja tagab nooremale põlvkonnale turvalise ja sujuva aasta.
• Uue aasta tervitamine: Inimesed tõusevad varakult üles, panevad selga uued riided, põletavad austuse avaldamiseks viirukit, kummardavad taevast ja maad ning esivanemaid ning tervitavad siis järjekorras vanemaid. Pärast seda vahetavad õnnitlusi ka sama klanni sugulased ja sõbrad. Lisaks toovad abielus tütred oma abikaasad ja lapsed tagasi oma vanematekoju külla, mida tavaliselt tuntakse kui "väimehe tervitamise päeva".

Lisaks on veel erinevad kombed ja tegevused nagu paugutite laskmine uue aasta alguses, ennustamine, rikkuse kogumine, rikkuse jumala tervitamine, vaesuse ärasaatmine, draakoni- ja lõvitantsud ning kleepuvate riisipallide söömine. Need kombed ja tegevused mitte ainult ei rikasta kevadfestivali kultuurilist varjundit, vaid suurendavad ka festivali pidulikku õhkkonda. Kokkuvõttes on kevadfestival traditsiooniline festival, millel on rikkalik kultuuriline varjund ja sügav ajalooline taust. See ei ole mitte ainult oluline osa Hiina rahva suurepärasest traditsioonilisest kultuurist, vaid ka oluline hetk, kus inimesed saavad oma lootusi panna, taaskohtumisi nautida ja uue aasta eest palvetada.