Erinevused jõulude ja kevadise festivali vahel

Sisu edastamine ：

 

Hiinas näete, et üha enam peresid pani jõulude paiku oma ukseavadele kaunid jõulupuud; Tänaval kõndides on pood, sõltumata nende suurusest, kleebinud pilte jõuluvanast oma vaateaknasse, riputatud värvidega ja pritsinud "Häid jõule!" Erinevate värvidega klientide meelitamiseks ja müüki edendamiseks, millest on saanud festivali eriline kultuuriline õhkkond ja hädavajalik viis kultuuriedendamiseks.

 

Läänes lähevad välismaalased ka kohalikku Hiinalinna, et vaadata, kuidas hiinake kevadise festivali päeval kevadist festivali tähistavad ja ka suhtlemisel osalevad. On näha, et neist kahest festivalist on saanud oluline lüli Hiina ja lääne vahel. Kui kevadfestival läheneb, vaatame Läänes ja kevadise festivali sarnasusi Hiinas.

 

1. sarnasused jõulude ja kevadise festivali vahel

 

Esiteks, kas läänes või Hiinas, on jõulude ja kevadfestivali aasta kõige olulisemad festivalid. Nad esindavad perekonna kokkutulekut. Hiinas saavad pereliikmed kokku pelmeenide valmistamiseks ja kevadise festivali ajal kokkutulekuõhtusöögi. Sama kehtib ka läänes. Terve pere istub jõulupuu all jõulupüha, näiteks kalkun ja röstitud hani.

 

Teiseks on pidustuste teel sarnasusi. Näiteks soovivad hiinlased mängida festivali atmosfääri, kleepides aknalilled, kupee, rippuvad laternad jne; Läänlased kaunistavad ka jõulupuid, riputavad värvilised tuled ja kaunistavad aknaid, et tähistada oma aasta suurimat puhkust.

 

Lisaks on kingituste andmine ka oluline osa kahest festivalist Hiina ja lääne inimeste jaoks. Hiinlased külastavad oma sugulasi ja sõpru ning toovad puhkusekinke, nagu ka läänlased. Samuti saadavad nad oma peredele või sõpradele kaarte või muid lemmikkingitusi.

 

2. kultuurilised erinevused jõulude ja kevadise festivali vahel

 

2.1 Erinevused päritolu ja tollides

 

(1) Päritolu erinevused:

 

25. detsember on päev, mil kristlased mälestavad Jeesuse sündi. Piibli, kristlaste püha raamat, otsustas Jumal lasta oma ainsal Pojal Jeesusel Kristusel maailma kehastuda. Püha Vaim sünnitas Maarja ja võttis inimkeha, et inimesed saaksid paremini mõista Jumalat, õppida Jumalat armastama ja üksteist paremini armastama. "Jõulud" tähendab "Kristuse tähistamist", tähistades hetke, mil noor juudi naine Maria sünnitas Jeesuse.

 

Hiinas on Kuu uusaasta, esimese kuu esimene päev, kevadfestival, mida tavaliselt tuntakse kui "uut aastat". Ajalooliste andmete kohaselt hakati kevadist festivali nimeks "Zai" Tang Yu dünastias, "Sui" Xia dünastias, "Si" Shangi dünastias ja Zhou dünastia "Nian". "Nian" algne tähendus viitab terade kasvutsüklile. Millet on kord aastas kuum, nii et kevadfestival toimub kord aastas, mille tagajärjeks on Qingfeng. Samuti öeldakse, et kevadfestival pärines "vahafestivalilt" primitiivse seltsi lõpus. Sel ajal, kui vaha lõppes, tapsid esivanemad sead ja lambad, ohverdasid jumalaid, kummitusi ja esivanemaid ning palvetasid uuel aastal hea ilma eest katastroofide vältimiseks. Ülemeremaade õppevõrk

 

(2) erinevused tollides:

 

Läänlased tähistavad jõule koos jõuluvana, jõulupuu ja inimestega laulavad ka jõululaulud: "Jõululaupäev", "Kuulake, The Angels teatab headest uudistest", "Jingle Bells"; Inimesed annavad üksteisele jõulukaarte, söövad kalkunit või röstitud hani jne. Hiinas kleepib iga perekond õnnistuse sidumisi ja tegelasi, panevad ilutulestikud ja tulekahjud välja, söövad pelmeene, vaatab uut aastat, maksavad õnnelikke raha ja teeb välistingimusi, nagu yangko tantsimine ja tugistidel kõndimine.

 

2.2 Erinevused nende kahe vahel usulise veendumuse kontekstis

 

Kristlus on üks kolmest peamisest religioonist maailmas. "See on monoteistlik religioon, mis usub, et Jumal on absoluutne ja ainus Jumal, kes valitseb kõik universumis". Läänes jookseb religioon läbi kõigi inimeste elu aspektid. Kristlusel on sügav mõju inimeste maailma väljavaadetele, elu, väärtuste, mõtteviiside, elamisharjumuste jms väljavaadetele jne. "Jumala kontseptsioon pole mitte ainult suur jõud lääne põhiväärtuste säilitamiseks, vaid ka tugev seos tänapäevase kultuuri ja traditsioonilise kultuuri vahel." Jõulud on päev, mil kristlased mälestavad oma Päästja Jeesuse sündi.

 

Hiina usukultuuri iseloomustab mitmekesisus. Usklikud on ka erinevate religioonide kummardajad, sealhulgas budism, Bodhisattva, Arhat jne., Taoismi kolm keisrit, neli keisrit, kaheksa surematut jne ja konfutsianismi kolm keisrit, viis keisrit, YAO, Shun, Yu jne. Ehkki kevadistel festivalidel on ka mõned religioossed, siis on ka mõned religioossed. või esivanemad või lähevad templitesse jumalatele ohverdamiseks jne. Need põhinevad mitmesugustel uskudel ja neil on keerulised omadused. Need religioossed oleksid pole nii universaalsed kui läänes, kui inimesed lähevad kirikus jõulude ajal palvetama. Samal ajal on jumalaid kummardavate inimeste peamine eesmärk palvetada õnnistuste eest ja hoida rahu.

 

2.3 Erinevused nende kahe vahel riiklikus mõtlemisrežiimis

 

Hiinlased on oma mõtlemisrežiimis väga erinevad läänlastest. Hiina filosoofiasüsteem rõhutab "looduse ja inimese ühtsust", see tähendab, et loodus ja inimene on tervik; Samuti on olemas mõistuse ja mateeria ühtsuse teooria, see tähendab, et psühholoogilised asjad ja materiaalsed asjad on terved ja neid ei saa täielikult eraldada. "Inimese ja looduse nn ühtsuse idee on inimese ja taeva olemuse suhe, nimelt inimese ja looduse ühtsus, koordinatsioon ja orgaaniline ühendus." See idee võimaldab hiinlastel väljendada oma kummardamist ja tänu looduse eest, kummardades Jumalat või jumalaid, nii et Hiina festivalid on seotud päikeseenergia terminitega. Kevadfestival on tuletatud Vernaalse pööripäeva päikesest, mille eesmärk on palvetada soodsa ilma ja katastroofivaba uusaasta eest.

 

Läänlased seevastu mõtlevad dualismile või taeva ja inimese dihhotoomiale. Nad usuvad, et inimene ja loodus on vastu ning nad peavad valima ühe teisest. "Kas inimene vallutab looduse või saab looduse ori." Läänlased tahavad mõistuse asjadest eraldada ja valida ühest. Lääne festivalidel on loodusega vähe pistmist. Vastupidi, kõik läänekultuurid näitavad kõiki soovi kontrollida ja vallutada loodust.

 

Läänlased usuvad ainsasse jumalasse, Jumal on looja, Päästja, mitte loodus. Seetõttu on lääne festivalid seotud Jumalaga. Jõulud on päev Jeesuse sündi mälestamiseks ja ka päev, mil Jumalat kingituste eest tänada. Jõuluvana on Jumala käskjalg, kes piserdab armu kõikjale, kuhu ta läheb. Nagu Piibel ütleb: "Kõik maa peal olevad loomad ja õhus olevad linnud kardavad teid ja kardavad teid; isegi kõik maa peal olevad putukad ja kogu mere kalu antakse teile üle; kõik elusad loomad võivad olla teie toit ja ma annan teile kõik need asjad nagu köögiviljad."