Sisu edastamine:
Hiinas on näha, et üha rohkem peresid paneb jõulude paiku ukseavadele ehitud jõulupuud; Tänaval kõndides on poed, olenemata nende suurusest, kleepinud oma vaateakendele jõuluvana pilte, riputanud värvilised tuled ja pritsinud "Häid jõule!" erinevate värvidega, et meelitada ligi kliente ja edendada müüki, millest on saanud festivali eriline kultuuriõhkkond ja asendamatu kultuuri edendamise viis.
Läänes käivad välismaalased ka kohalikus Hiinalinnas vaatamas, kuidas hiinlased kevadfestivali päeval kevadfestivali tähistavad, ja osalevad ka suhtluses. On näha, et neist kahest festivalist on saanud oluline ühenduslüli Hiina ja Lääne vahel. Kevadfestivali lähenedes vaadakem lääne jõulude ja Hiina kevadfestivali sarnasusi.
1. Jõulude ja kevadfestivali sarnasused
Esiteks, olgu läänes või Hiinas, jõulud ja kevadfestival on aasta kõige olulisemad festivalid. Nad esindavad perekonna taasühinemist. Hiinas saavad pereliikmed kevadfestivali ajal kokku, et valmistada pelmeene ja süüa õhtusööki. Sama kehtib ka läänes. Kogu pere istub kuuse alla, et süüa jõulusööki, näiteks kalkunit ja hanepraad.
Teiseks on tähistamise viisis sarnasusi. Näiteks tahavad hiinlased festivalimeeleolu üles mängida, kleepides aknalilli, kuplete, rippuvaid laternaid jne; Läänlased kaunistavad ka jõulupuid, riputavad üles värvilisi tulesid ja kaunistavad aknaid, et tähistada oma aasta suurimat püha.
Lisaks on kahe hiinlaste ja lääne inimeste festivali oluliseks osaks ka kingituste tegemine. Hiinlased külastavad oma sugulasi ja sõpru ning toovad pühadeks kingitusi, nagu ka läänlased. Samuti saadavad nad oma peredele või sõpradele kaarte või muid lemmikkingitusi.
2. Kultuurilised erinevused jõulude ja kevadfestivali vahel
2.1 Päritolu ja tavade erinevused
(1) Päritoluerinevused:
25. detsember on päev, mil kristlased mälestavad Jeesuse sündi. Piibli, kristlaste püha raamatu järgi otsustas Jumal lasta oma ainsa poja Jeesuse Kristuse maailma kehastada. Püha Vaim sünnitas Maarja ja võttis inimese keha, et inimesed saaksid paremini mõista Jumalat, õppida armastama Jumalat ja üksteist paremini armastama. "Jõulud" tähendab "Kristuse tähistamist", tähistades hetke, mil noor juudi naine Maria sünnitas Jeesuse.
Hiinas on Kuu-uusaasta, esimese kuu esimene päev, kevadfestival, mida tavaliselt tuntakse "uusaastana". Ajalooliste ülestähenduste kohaselt kandis kevadfestivali nimetus "Zai" Tang Yu dünastias, "Sui" Xia dünastias, "Si" Shangi dünastias ja "Nian" Zhou dünastias. "Nian" algne tähendus viitab terade kasvutsüklile. Hirss on kuum kord aastas, nii et kevadfestivali peetakse kord aastas Qingfengiga. Samuti räägitakse, et kevadpüha sai alguse ürgühiskonna lõpu "vahafestivalist". Sel ajal, kui vaha lõppes, tapsid esivanemad sigu ja lambaid, ohverdasid jumalaid, tonte ja esivanemaid ning palvetasid katastroofide vältimiseks uuel aastal head ilma. Overseas Study Network
(2) Erinevused tollides:
Läänlased tähistavad jõule koos jõuluvana, kuusepuuga, samuti lauldakse jõululaule: "Jõuluõhtu", "Kuule, inglid teatavad häid uudiseid", "Kellad"; Inimesed kingivad üksteisele jõulukaarte, söövad kalkunit või hanepraadi jne. Hiinas kleebib iga pere kupleid ja õnnistustegelasi, laseb ilutulestikku ja paugutit, sööb pelmeene, vaatab aastavahetust, maksab õnneraha ja esineb õues. tegevused, nagu yangko tantsimine ja vaiadel kõndimine.
2.2 Erinevused nende kahe vahel usuliste veendumuste kontekstis
Kristlus on üks kolmest suurimast religioonist maailmas. "See on monoteistlik religioon, mis usub, et Jumal on absoluutne ja ainus jumal, kes valitseb kõike universumis." Läänes läbib religioon inimeste elu kõiki aspekte. Kristlusel on sügav mõju inimeste maailmavaatele, ellusuhtumisele, väärtushinnangutele, mõtteviisidele, elamisharjumustele jne. „Jumala kontseptsioon pole mitte ainult suur jõud lääne põhiväärtuste hoidmisel, vaid ka tugev lüli. kaasaegse kultuuri ja traditsioonilise kultuuri vahel." Jõulud on päev, mil kristlased mälestavad oma Päästja Jeesuse sündi.
Hiina usukultuuri iseloomustab mitmekesisus. Usklikud on ka erinevate religioonide kummardajad, sealhulgas budism, bodhisattva, arhat jne, taoismi kolm keisrit, neli keisrit, kaheksa surematut jne ning konfutsianismi kolm keisrit, viis keisrit, yao, šuni, Yu jne. Hiina festivalil on ka mõningaid religioossete veendumuste märke, näiteks altarite või kujude asetamine kodus, jumalatele või esivanematele ohverdades või templites jumalatele ohverdamas käies jne – need põhinevad erinevatel uskumustel ja neil on keerulised omadused. Need religioossed uskumused ei ole nii universaalsed kui läänes, kui inimesed lähevad jõulude ajal kirikusse palvetama. Samal ajal on jumalaid kummardavate inimeste peamine eesmärk palvetada õnnistusi ja säilitada rahu.
2.3 Nende kahe erinevused rahvuslikus mõtlemises
Hiinlased erinevad läänlastest väga oma mõtlemisviisilt. Hiina filosoofiasüsteem rõhutab "looduse ja inimese ühtsust", st loodus ja inimene on tervik; Samuti on olemas vaimu ja mateeria ühtsuse teooria, st psühholoogilised asjad ja materiaalsed asjad on tervik ja neid ei saa täielikult lahutada. "Nn inimese ja looduse ühtsuse idee on inimese ja taeva olemuse suhe, nimelt inimese ja looduse ühtsus, koordinatsioon ja orgaaniline seos." See idee võimaldab hiinlastel väljendada oma kummardamist ja tänulikkust looduse eest, kummardades Jumalat või jumalaid, nii et Hiina festivalid on seotud päikeseenergia terminitega. Kevadfestival on tuletatud kevadise pööripäeva päikeseterminist, mille eesmärk on palvetada soodsa ilma ja katastroofivaba uue aasta eest.
Läänlased aga mõtlevad dualismist või taeva ja inimese dihhotoomiast. Nad usuvad, et inimene ja loodus on vastandlikud ning nad peavad valima ühe teise hulgast. "Kas inimene võidab looduse või saab inimesest looduse ori." Läänlased tahavad lahutada mõistuse asjadest ja valida ühe teisest. Lääne festivalidel on loodusega vähe pistmist. Vastupidi, kõik lääne kultuurid näitavad üles soovi loodust kontrollida ja vallutada.
Läänlased usuvad ainsasse Jumalasse, Jumal on looja, päästja, mitte loodus. Seetõttu on lääne festivalid seotud Jumalaga. Jõulud on päev, mil mälestatakse Jeesuse sündi ja ühtlasi tänatakse Jumalat tema kingituste eest. Jõuluvana on Jumala sõnumitooja, kes puistab armu kõikjal, kuhu ta läheb. Nagu Piibel ütleb: "Kõik loomad maa peal ja linnud õhus kardavad ja kardavad teid; isegi kõik putukad maa peal ja kõik kalad meres antakse teie kätte, kõik elusloomad võib olla teie toit ja ma annan teile kõik need asjad, näiteks köögiviljad."
Postitusaeg: jaan-09-2023